Väljavõte Euroopa Parlamendi 2017a. mesindusraportist.

1. Ülekaalukalt suurim probleem on võltsitud mee levik siseturul, /.../  Mesi on enim võltsitud toodete seas maailmas kolmandal kohal ja seepärast ei tule võltsitud mee vastu võidelda mitte üksnes liidu mesinike kaitsmiseks, vaid ka tarbijakaitse ja inimeste tervise põhjustel. Võltsimine puudutab peaaegu kogu mett, mis on ELi imporditud, eriti Hiinast pärit tooteid. Arvandmete kohaselt toodab Hiina 450 000 tonni mett aastas, mis on rohkem kui maailma suurimad meetootjad – EL, Argentina, Mehhiko, USA ja Kanada – kokku. Asjatundjate arvates ei saa lihtsalt selline kogus pärineda mesindustegevusest. Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel 2015. aasta detsembris Ungari palvel sündinud algatuse põhjal tellis komisjon mee tsentraliseeritud kontrollimise.  Seda tegi Teadusuuringute Ühiskeskus, kes tuvastas muu hulgas, et ELi välispiiripunktides ja importijate valdustes võetud proovidest 20 % näitas võltsitud mett. Tervise seisukohast on tõeliselt murettekitav aga see, et asjatundjate arvates ei lahendanud Hiina meetootjad 2002. aasta klooramfenikooli probleemi mitte eeskirjadest kinnipidamisega, vaid mee mikrofiltreerimisega. Selline „mesi“ ei sisalda aga mitte mingisuguseid bioloogiliselt väärtuslikke aineid, mistõttu ei tohiks seda meeks nimetadagi, pigem mingisuguseks siirupiks. Mõned kuritahtlikud meepakendajad ja meega kauplejad segavad niisuguse mee kvaliteedi parandamiseks seda kvaliteetse Euroopa meega ning lisavad saadud toote etiketile direktiiviga 2001/110/EÜ lubatud märke „EList ja väljastpoolt ELi pärit mee segu“, mis on tarbija jaoks sama informatiivne nagu tekst „mesi ei ole pärit Marsilt“, ehk siis tegemist on mitte midagi ütleva teabega.