Mesi
Mesi on väärtuslik toidu- ja raviaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast (70-80 %) puuvilja – ja viinamarjasuhkrutest. Väärtuslike koostisosadena on mees inimorganismile vajalikud mineraalained, fermendid ja mitmeid vitamiine. Mee väärtuslikuks omaduseks on ka bakteritsiidsus, mille tõttu mett kasutatakse ravivahendina. Mett kasutatakse ka saunas ja massaaži juures toonuse tõstmiseks. Igapäevaseks tarvitamiseks soovitatakse täiskasvanutel süüa 40-60 g ja lastel 20-30 g mett, mille võib segada ka joogi hulka, kuid tuleb arvestada, et joogi temperatuur eiületaks +40C. Üle +40C juures hävivad mitmed mee kasulikud omadused. Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga magusamaitseline siirupitaoline vedelik. Naturaalnemesi on pärit õite nektarist või teistest taimsetest eritistest. Mee väärtus oleneb meetaimedest kust nektar on korjatud, samuti mee töötlemisest ja säilitamistingimustest. Mee värvus oleneb eelkõige nektarit eritava taime liigist. Näiteks on läätspuumesi valge, kanarbikumesi tume, tatramesi punakas, pärnamesi helekollane või valge, mesikamesi peaaegu värvitu. Meeliikide värvitoonid ulatuvad peaaegu värvitust kuni tumepruunini. Varakevadel kogutud mesi on heledam kui suvel või sügisel kogutud mesi. Mee värvust mõjutab ka mullastik. Happelistel muldadel kasvanud taimede mesi on tumedam. Mee konsistents sõltub peamiselt taimeliigist. Näiteks mesika, valge ristiku ja viljapuude mesion nn. normaalse konsistentsiga. Tiheda konsistentsiga on kanarbikumesi, mis on nii veniv ja kleepuv,et teda on raske kärgedest välja vurritada. Värskelt vurritatud valminud mesi on veniv-vedela konsistentsiga, säilitamisel aga muutub tihedamaks ja vähem venivamaks. Mida kauem mett laoruumis säilitatakse seda tihedamaks ta muutub. Mõni meeliik võib muutuda ligilähedaselt samakõvaks kui jää. Mee kristalliseerumine toimub igal liigil erinevalt, mõnikord juba tarus kärgedes. Mee kristalliseerumist põhjustavad melitoosi ja viinamarjasuhkru kristallialgmed. Kristalliseerumisele avaldavad mõju säilitamistingimused. Madal temperatuur võib kiirendada juba alanud kristalliseerumist. Külmas ruumis säilitamisel võib mesi jaguneda 2 ossa: alumine osa kristalliseerub ja pealmine osa jääb vedelaks. Kristalliseerumist kiirendab ka madala ja kõrge temperatuuri vaheldusja segamine. Mee kristallid sulavad uuesti üles kui tõsta ruumi temperatuuri üle +40C. Mee lõhn oleneb peamiselt eeterlikest õlidest. Lõhn sõltub taimedest, kust pärineb nektar. Kuid kuna sageli on nektar korjatud erinevatelt taimedelt siis lõhnad segunevad.
Mee keemiline koostis
Valminud vurrimesi sisaldab 16-20% vett. Puuvilja-ja viinamarjasuhkrut on mees kokku keskmiselt 75%, roosuhkrut leidub mees keskmiselt ainult 1,3%. Mineraalsooli on mees keskmiselt 0,19%. Tuntumad neist on fosfor, väävel, kaltsium, raud, mangaan, magneesium, naatrium. Happeid on mees üldiselt vähe. Leidub õunhapet ja vähesel määral piim-, oblik- ja sidrunhapet. Mesi sisaldab mitmesuguseid fermente: diastaas – muudab tärklise ja dekstriini suhkruks; invertaas – muudab roosuhkru puuvilja- ja viinamarjasuhkruks; lipaas – lagundab rasva; katalaas –lagundab ülihapendi veeks ja hapnikuks. Mee fermendid on väga olulised inimese organismile, seepärast pannakse suurt rõhku nende sisalduse kindlaksmääramisel kaubamees. Vitamiinide sisaldus mees sõltub õietolmuterade kogusest mees. Mees leidub järgmisi inimesele vajalikke vitamiine: B1- vastupanuvõime haigustele, B2 – põletike vastu ja verevaesusekorral, karotiin - kasvuvitamiin, C – hoiab ära väsimust ja taiplikkuse langust, K – vajalikverehüübimiseks, B6, B3 ja H. Mees on mitmesuguseid antibiootilisi aineid, mis hävitavad haigusttekitavaid baktereid või pidurdavad nende paljunemist, samuti takistavad seente arengut.
Mee säilitamine on võrdlemisi lihtne, kuid ebaõigel säilitamisel võib mesi ka rikneda. Mesi rikneb peamiselt käärimise tõttu. Mee käärimine oleneb temperatuurist: alla +5C käärimist ei toimu, kõige intensiivsemaltkäärib mesi +11 kuni +19C juures. +35C juures mis valitseb tarus, mesi ei kääri. Meepärmiseened hävinevad mee kuumutamisel +60C juures 5-10 minuti jooksul, kuid sellise temperatuuri juures kaovad mee kasulikud omadused. Kiiresti rikneb valmimata mesi, sest mee tihedamad osad vajuvad põhja ja peale jääb vedelam osa. Pinna vedeldumine võibtoimuda ka siis, kui mett säilitatakse lahtises nõus niiskes ruumis. Kuna mesi onhügroskoopne aine, siis imab ta niiskust sisse. Kui pindmises vedeldunud kihis on suhkruidalla 50%, algab kiire pärmseente areng. Seega tuleks mett säilitada kinnistes kas klaas-, plast-,roostevaba- või emaileeritu nõudes. Mee kvaliteedi uurimisel laboratoorselt määratakse: niiskuse sisaldust, diastaasi arvu, hüdroksümetüülfurfuraali sisaldust, vabade hapete sisaldust ja sahharoosi redutseerivatesuhkrute sisaldust. Eestis viivad mee uuringuid läbi Veterinaar- ja toiduameti laborid.
Mee kasutamine. Mesi on kõrgeväärtuslik toiduaine ja eriti kasulik on ta lastele. Mee tarvitamine mõjub hästi vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on vajalik rasket füüsilist ja vaimset tööd teinud ning haigust läbi põdenud inimesele. Mett soovitatakse kasutada profülaktilises mõttes täiskasvanutele ja lastele. Mett kasutatakse ka konserveerimisvahendina, kuna tal on omadus takistada bakterite ja hallitusseente arengut. Mett soovitatakse kasutada ravimina maohaiguste, vereloome organite, südame veresoonte, maksa-, nahahaiguste jne. raviks. Üldtuntud on mesi muidugi külmetushaiguste ravimise puhul. Mitmesuguste närvihaiguste ja unepuuduse korral soovitatakse juua õhtul vett millele on lisatud teelusikatäis mett. Samuti kasutatakse mett väliste ja sisemiste haavandite raviks,sest ta stimuleerib rakkude kasvu ja haavandite paranemist.
Allikas: Eesti Maaülikooli lektori Priit Pihliku kursus "Mesila majandamine"